Autoriõiguse reformi juhtum

Täna tahaksin oma blogis käsitleda autoriõiguse teemat ja võtta lahti Rick Falkvinge ja Christian Engström'i poolt kirjutatud raamat „The Case for Copyright Reform” ja hinnata pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Enne minu mõtete lugemist sellel teemal soovitan teil tutvuda allikaga, mis on toodud allpool olevat artiklit.

Moral Rights Unchanged

Selle artikli lõiguga ma täielikult nõustun. Antud punkti olemus seisneb selles, et ei saa teiste inimeste teeneid endale võtta, mis on üsna loogiline. Autorina peaks olema ainult autor ja kellelgi teisel ei tohiks olla õigust võtta endale seda rolli. Kui aga sellest punktist kinni ei pea ja lasta kõigel iseenesest minna, siis on sel juhul palju pettureid ning inimestel kaob motivatsioon midagi luua. Autorid ei taha enam midagi teha, sest igal hetkel saab keegi teine ​​nende teeneid endale varastada. See ei tohiks nii olla ja õnneks tänapäeval jälgitakse seda väga hoolikalt.

Free Non-Commercial Sharing

Käesolev punkt on minu jaoks üsna vastuoluline. Ühelt poolt kulutas autor palju aega, panustas end täies ulatuses ja see peaks olema hästi tasustatud. Kui inimesed hakkavad kasutama ja saatma laiali teiste inimeste tööd, ettekäändel, et nad ei tee seda isekatel eesmärkidel, siis võivad töö autorid oma sissetulekust ja motivatsioonist suuresti ilma jääda. 

Seda hästi kirjeldab näiteks torrent - inimesed tasuta pakkuvad erinevaid filme, muusikat jne, ei saa midagi vastu ja autorid kannavad kahjumit. Teisest küljest aga eksisteerivad asjad nagu laulud, luuletused jms sõnad, mille edastamise ajal ei saa autor kuidagi kahju kannatada. Tänapäeval on võimalus autoriõiguseid üle anda, kuid täielikku vabadust siiski pole.

20 Years Of Commercial Monopoly

Ma nõustun selle punktiga, et vähendada toote kaitseaega 70-aastast 20-aastale. Nii suurel perioodil ei ole üldse mõtet. Väiksema kaitseaega puhul on kasu nii ühiskonnale kui ka investoritele. Hetkel on minu teada toote kaitseperiood ikka on 70 aastat.

Registration After 5 Years

Antud artikli lõik parandab olukorda "kaotatud omanikega", mis on omakorda oluline. Paljud neist töödest on mitteärilised ja autor ei plaaninud selle eest raha saada. Kuna toode ise oli patenteeritud, läheb see reeglite alla ja ühiskond on selle kasutamises piiratud. Kui piiratakse registreerimata autori maksimaalset kasutamise aega, siis ühel juhul leitakse autorit ja tehakse selgeks, kas tema toode on kaubanduslik või mitte, ja teisel juhul kaotab toode oma patendi ja muutub kõigile kättesaadavaks. Minu arvates see on suurepärane lahendus probleemile.

Free Sampling

Alati, kui inimesed midagi loovad, võtavad nad oma ideed millestki pealt, mis on juba varem loodud. Nii luuakse muusikat, filme ja palju muud. Kui inimesed on piiratud millegi väikese omastamiseg eesmärkide nimel, siis võib areng ise peatuda. Filme ei filmita, muusikat ei kirjutata jne. Mulle tundub, et on vaja lubata inimestel omastada teiste inimeste tööst ja anda midagi vastutasuks. Kuid täielik kopeerimine pole lubatud. Sel juhul las inimesed ostavad õigused autoritelt ja kasutavad neid.

A Ban on DRM

DRM tähistab digitaalsete õiguste haldust. Ühest küljest aitab DRM võidelda autoriõiguste rikkumistega, kuid teisalt toob see ostjatele ebamugavusi ja aitab suurettevõtetel aeglustada innovatsiooni ja konkurentsi. Minu arvates selliseid asju ei tohiks üldse eksisteerida ja ma olen nõus selle lõigu argumentidega. Praegu on DRM endiselt olemas ja seda pole tühistatud.

Kõike seda kokku võttes tahaksin öelda, et tasub austada nii autorite, kui ka kasutajate pingutusi. Kahjuks pole me veel leidnud keskteed, et kõik oleksid õnnelikud - nii autorid kui ka tarbijad. Kuid mina usun, et täiuslikkusel on piir ja uute seaduste abil on võimalik lahenduseni jõuda.

Allikas: 

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf