Borovkovi blogi

Iga ettevõte peidab endas ühtviisi edukat juhti. Kuid samal ajal võivad lähenemised ettevõtte arengule olla kõigil juhtidel erinevad. Tänases blogis mina tahaksin rääkida kahest täiesti erinevast juhist, erinevate lähenemiste ja lahendustega - Google'i tegevjuhtist Sundara Pichai’sr ja kuulsast Apple'i asutajast Steve Jobs’ist. Sundar Pichai - juht, teavitaja Mõned Google'i töötajad kirjeldavad teda kui hoolikat, tarka ja hoolivat juhti. Sundara Pichai on üks neist tegevjuhtidest, kelle juhtimisstiil põhineb suhtlemisel ja hästi tehtud analüütilisel tööl. Sundar Pichai jõudmisega Google’i juhtkonna koosseissu langes tema õlgadele tohutul hulgal kiiret sekkumist nõudvaid probleeme ning paljud inimesed hakkasid teda kritiseerima meelevaldse ettevaatlikkuse eest otsuste tegemisel. Sundar Pichai ettevõtte juhtimispoliitikat iseloomustab liigne ettevaatlikkus, mis tekitab kohati tunde, et niimoodi mängib ta turvaliselt ja püüab leida põhjust äraütlemiseks. Steve jobs juht,  are...

Igal ametil on oma oskused, võimed ja eripärad. Mõned inimesed on suurema kogemusega ja suudavad oma tööd teha kiiresti ja kvaliteetselt, kuid kellegi teise jaoks kuulub vastupidi palju rohkem aega. Täna ma tahaksin oma ajaveebis käsitleda kaks omavahel erinevat mõistet, nagu "proffi"  ja "käsitööline" ning arutada, mis on nende erinevused. Kes on tõeline proff? Usun, et tegemist on oma tegevusvaldkonna eksperdiga, mitte-triviaalsete võimete ja oskustega professionaaliga ning tohutu kogemusega, mille ta on varem sarnaste ülesannete ja projektide täitmisel omandanud. Professionaaliks olemine tähendab oma teadmiste kehastamist, oskuste lihvimist, pidevat õppimist ja eranditult kasulikku olemist. Ma nimetaksin selliseid inimesi "parimaks teiste seas". Ja mis on oluline, "profid" on alati valmis vastata oma töö kvaliteedi eest, kuna nad on oma tegemistes kindlad. Liigume nüüd "käsitöölise" juurde. Minu meelest on see inimene ka oma ala kurs...

Me kõik teame autoriõigustest, milleks need on mõeldud ja kuidas need toimivad. Aga mida me teame copyleft'ist? Nüüd käsitleme lähemalt. Copyleft on meetod teose või programmi tasuta muutmiseks. Ja peamine vahe keeldumise autoriõiguste ja copyleft'i vahel on see, et copyleft'i kasutatavatel inimesestel, kes edaspidi saavad kasutada ja viimistleda toodet, on kohustatud tegema oma projekti sama vaba ja tasuta kui teised. Nii lihtne see ongi. Samuti Copyleft on jagatud FSF'i (Free Software Foundation) poolt neljaks litsentsitüübiks: väga tugev, tugev, nõrk ja litsents puudub. AGPL kuulub väga tugevate hulka. See on loodud spetsiaalselt selliste programmide jaoks nagu veebirakendused, nii et muudetud programmi võrgu kaudu kasutavad kasutajad saaksid selle lähtekoodi. GNU GPL kuulub järgmise tüübi - tugevate hulka. Tugev copyleft nõuab, et kõik tuletatud komponendid oleksid litsentsitud sama litsentsi alusel. GNU LGPL'i ja Mozilla avalikku litsentsi peetakse nõrkadeks. N...

Täna tahaksin oma blogis käsitleda autoriõiguse teemat ja võtta lahti Rick Falkvinge ja Christian Engström'i poolt kirjutatud raamat „The Case for Copyright Reform” ja hinnata pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Enne minu mõtete lugemist sellel teemal soovitan teil tutvuda allikaga, mis on toodud allpool olevat artiklit. Moral Rights Unchanged Selle artikli lõiguga ma täielikult nõustun. Antud punkti olemus seisneb selles, et ei saa teiste inimeste teeneid endale võtta, mis on üsna loogiline. Autorina peaks olema ainult autor ja kellelgi teisel ei tohiks olla õigust võtta endale seda rolli. Kui aga sellest punktist kinni ei pea ja lasta kõigel iseenesest minna, siis on sel juhul palju pettureid ning inimestel kaob motivatsioon midagi luua. Autorid ei taha enam midagi teha, sest igal hetkel saab keegi teine ​​nende teeneid endale varastada. See ei tohiks nii olla ja õnneks tänapäeval jälgitakse seda väga hoolikalt. Free Non-Commercial Sharing Käesolev punkt on minu jaoks üsna vas...

Reaalses elus oleme kõik harjunud järgima etiketi reegleid, olema kõigi vastu viisakad ja austama teiste inimeste vabadust. Kuid mõnikord võib Internetis olles unustada, et suhtled samade tõeliste inimestega nagu sina ja et peaks  käituma  lugupidavalt  nende suhtes. Selleks loodi Internetis käitumisreeglite kogum - Netikett. Ta on sama etikett, ainult küberruumis. Sellest kinni pidades saab käituda võimalikult inimväärselt keset Internetti. Ole inimene Inimene peab olema alati ja igal pool inimesena ning Internet pole erand. Mul on palju näiteid, kui internetis inimeseks jäädes suutsin konfliktid peatada või neid üldse mitte luua. Sageli võib noorema põlvkonnaga Internetis suheldes kuulda neilt roppusi ja nende lugupidamatu suhtumine teistesse kasutajatesse pole haruldane. Selliste inimestega suheldes ja "ole inimene" filosoofiat järgides saate konflikti kiiresti tühjaks teha. Ilma nende provokatsioonidest eksitamata ja samal ajal kaasvestlejat austades saate mõjutada te...